Monet2Klimt Näitus
Multimeediaminäitus «Monet2Kimt» loodi 2017. aastal ja seda näidati erinevates riikides, kus see äratas avalikkuse suurt huvi. Tänu sellisele edule asub näitus nüüd Tallinnas, kus see on üks linna peamisi vaatamisväärsusi.
Näitus “Monet2Kimt” koosneb enam kui 136 hoolikalt valitud Oscar-Claude Monet’, Vincent Willem van Goghi ja Gustav Klimti põhiteosest, mis panevad ühe katuse alla kunstiajaloo ajastu. Need kolm geeniust, igaüks omal moel, olid teerajajad postulaatide loomisel ja muutuste suunamisel moodsa kunsti suunas.
Nende nägemus ja anne, millele järgnesid tolleaegsed vastuolud ja ühiskonna tagasilükkamine, inspireerivad meid uskuma, et kunst on kujutlusvõime vaba vaimumaa ja selle digitaalse nägemise kaudu avaneb igaühel ainulaadne võimalus:
- Vaadake Monet’ impressionismi mustreid ja lõuendi kihte
- Tunnetage Van Goghi postimpressionismi värve ja nägemust kunstist
- Mõistke Klimti vastuolulist juugendstiili ja sümboolikat
Kõik projitseeritud pildid annavad edasi originaalmaalide tõelist värvitekstuuri ja mustreid, võimaldades pealtvaatajatel näha maali õhemaid detaile. Samuti annab inimestele eelise näha paljusid maale, mis on erakogudes ja mida pole kunagi avalikult eksponeeritud. Näituse üks tsükkel kestab 45 minutit ja sisu sobib kõikidele vanuserühmadele.
"Inimesed arutavad minu kunsti üle ja teesklevad, et saavad aru, nagu oleks vaja mõista, kui lihtsalt on vaja armastada."
Oscar-Claude Monet (14. november 1840 – 5. detsember 1926) oli prantsuse impressionistliku maalikunsti rajaja ning selle liikumise filosoofia järjekindlaim ja viljakam praktiseerija, kes väljendas oma arusaamu looduse ees, eriti kui seda kasutatakse pleen-air maastikumaali puhul. Mõiste “impressionism” tuleneb tema maali pealkirjast Impression, soleil levant (Impressioon, päikesetõus), mida eksponeeriti 1874. aastal esimesel Monet ja tema kaaslaste korraldatud sõltumatutel näitustel alternatiivina Salon de Parisele.
Monet Prantsusmaa maaelu dokumenteerimise ambitsioon viis ta kasutusele meetodi, kuidas maalida mitu korda sama stseeni, et jäädvustada valguse muutumist ja aastaaegade vaheldumist. Alates 1883. aastast elas Monet Givernys, kus ta ostis maja ja kinnisvara ning alustas ulatuslikku haljastusprojekti, mis hõlmas liiliatiike, millest saavad tema tuntuimate tööde objektid. 1899. aastal alustas ta vesirooside maalimist, esmalt vertikaalvaadetes, mille keskseks tunnuseks oli Jaapani sild, ja hiljem suuremahuliste maalide seerias, mis pidi teda pidevalt hõivama järgmised 20 eluaastat.
"Hea armastada paljusid asju, sest selles peitub tõeline jõud ja see, kes armastab palju, teeb palju ja suudab palju saavutada, ja see, mida armastuses tehakse, on hästi tehtud."
Vincent Willem van Gogh (30. märts 1853 — 29. juuli 1890) oli postimpressionistlik maalikunstnik. Ta oli Hollandi kunstnik, kelle loomingus oli 20.sajandi kunstile kaugeleulatuv mõju. Tema tööde hulka kuuluvad portreed, autoportreed, maastikud ja natüürmordid küpresside, nisupõldude ja päevalilledega. Ta joonistas lapsena, kuid ta ei maalinud kuni kahekümnendate eluaastateni; oma elu viimase kahe aasta jooksul lõpeta ta paljud oma kuulsamad teosed. Vaid kümne aasta jooksul lõi ta üle 2100 kunstiteose, sealhulgas 860 õlimaali ja üle 1300 akvarelli, joonise, visandi ja trükise.
Alates 1879. aastast töötas ta misjonärina Belgia kaevanduspiirkonnas, kus ta hakkas visandama kohaliku kogukonna inimesi. 1885. aastal kirjutas ta “Kartulisööjad”, mida peetakse tema esimeseks suuremaks teoseks. Tema palett koosnes siis peamiselt süngetest maatoonidest ja sellel ei olnud märke erksast värvist, mis eristaks tema hilisemaid maale. 1886. aasta märtsis kolis ta Pariisi ja avastas prantsuse impressioniste. Hiljem kolis ta Lõuna-Prantsusmaale ja sattus sealt leitud tugeva päikesevalguse mõju alla. Tema maalid muutusid värviliselt heledamaks ja ta arendas välja ainulaadse ja väga äratuntava stiili, mis realiseerus täielikult Arlesis viibimise ajal 1888. aastal.
Pärast aastaid kestnud ärevust ja sagedasi vaimuhaigusi suri ta 37-aastaselt verekaotusse püssihaava tõttu. Kunstiajaloolased on laialdaselt vaielnud selle üle, mil määral tema vaimne tervis tema maalikunsti mõjutas.
«Minus pole midagi erilist. Olen maalikunstnik, kes maalib päevast päeva hommikust õhtuni... Kes tahab minust midagi teada, peaks mu maale hoolega vaatama.
Gustav Klimt (14. juuli 1862 – 6. veebruar 1918) oli Austria sümbolistlik maalikunstnik ja Viini Secessioni liikumise üks silmapaistvamaid liikmeid. Klimt on tuntud oma maalide, seinamaalingute, visandite ja muude kunstiobjektide poolest. Klimti peamiseks teemaks oli naise keha ja tema teoseid iseloomustab avameelne erootika. Viini Secessioni kunstnikest mõjutas Klimti enim Jaapani kunst ja selle meetodid.
Oma kunstnikukarjääri alguses oli ta edukas tavapärasel viisil arhitektuursete dekoratsioonide maalija. Kuna ta arendas välja isiklikuma stiili, tekitas tema töö vaidlusi, mis kulmineerusid sellega, et tema 1900. aasta paiku Viini ülikooli suure saali lae jaoks valminud maale kritiseeriti kui pornograafilist. Seejärel ei võtnud ta vastu enam avalikke tellimusi, kuid saavutas uue edu oma “kuldse faasi” maalidega, millest paljud sisaldavad lehtkulda.
