"Abstraktse kunsti maailm" Νäitus
Pärast näituse “Monet2Klimt” suurt edu on Digitiva loonud multimeedianäituse “Abstraktse kunsti maailm”, mida on nüüd esmakordselt võimalik näha meie Tallinna galeriis. Ka uue näituse teosed on pärit samast ajastust kui “Monet2Klimt” ning seekord on võimalik avastada, milliseid paralleele leidub erinevate kunstistiilide vahel võttes ette teekonna Hilma af Klinti, Wassily Kandinsky ja Kazimir Malevitši suurepäraste teostega.
Näitus koosneb nende kunstnike kuulsaimatest teostest, millest suur osa pole avalikkuse silme ette veel kunagi sattunud, olles hoitud enamasti erakogudes. Kunstielamuse veelgi rikkalikumaks kogemiseks täiustavad teoseid klassikalised meloodiad. Nende kunstnike võime mõelda väljaspool oma ajastu piire hämmastab ja köidab meid siiani ning on toonud meieni ühe müstiliselt võluva kunstisuuna – abstrakti.
Näitus sisaldab:
- Hilma af Klindi kunsti ning tema lugu abstraktse kunsti maailma mõjukaima varjatud pärlina. Miks küll nähti tema maale avalikult alles 1986. aastal?
- Meeliülendavat elamust olles ümbritsetud Kandinsky “värvide kuulmise” ideest ajendatud klassikaliste sümfooniate ja kunstiteostega.
- Mõtterännakut puhaste geomeetriliste vormide teerajaja Malevitši elus ja tema loomingu murdmatutes piirides.
«Pildid on maalitud otse minu kaudu, ilma eeljoonistusteta ja suure jõuga. Mul polnud õrna aimugi, mida pildid kujutavad, kuid siiski töötasin kiiresti ja kindlalt, ühtki pintslitõmmet muutmata.
Hilma af Klint (1862-1944) on Rootsis sündinud kunstnik ja üks esimesi naisi, kes õppis Stockholmi Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias. 1882. aastal astus ta 20-aastaselt akadeemiasse ja õppis järgmised viis aastat joonistamist, portreed ja maastikumaali. Lõpetanud kiitusega, sai ta stuudio akadeemia Ateljee hoones. Af Klint tegi abstraktset kunsti enne Kadinskit, Malevitšit ja Mondriani.
Ja miks me temast alles nüüd kuuleme? Kui ta 1944. aastal 81-aastasena suri, nägi ta oma testamendis ette, et kõiki tema töid ei näidata enne 20 aastat pärast tema surma. Tema töid nähti avalikult alles 1986. aasta Los Angelese etendusel The Spiritual in Art ja kuigi sellele on järgnenud ka teised näitused, sai ta rahvusvaheliselt nähtavale just Stockholmi 2013. aasta sensatsioonilise näituse Pioneer of Abstraction kaudu – see oli populaarseim näitus, mida Moderna Museet kunagi korraldanud.
"Ma ei ole midagi välja mõelnud, ainult öö, mida ma tajusin, ja selles uut, mida ma nimetasin suprematismiks."
Wassily Wassiljevitš Kandinsky (16. detsember 1866–13. detsember 1944) on vene päritolu kunstnik, üks esimesi puhta abstraktsiooni loojaid kaasaegses maalikunstis. Pärast edukaid avangardnäitusi asutas ta mõjuka Müncheni rühmituse Der Blaue Reiter (“Sinine ratsanik”; 1911–1914) ja alustas täiesti abstraktset maalimist. Tema vormid arenesid vedelatest ja orgaanilistest geomeetrilisteks ja lõpuks piktograafilisteks.
Kandinsky, kes on ise edukas muusik, ütles kord: „Värv on klaviatuur, silmad on harmooniad, hing on paljude keelpillidega klaver. Kunstnik on käsi, mis mängib üht või teist klahvi puudutades, et tekitada hinges vibratsioone. Värvide ja muusikalise harmoonia seotuse kontseptsioonil on pikk ajalugu, mis on intrigeeriv teadlastel, nagu Sir Isaac Newton. Kandinsky kasutas värve väga teoreetiliselt, seostades tooni tämbriga (heli iseloom), tooni kõrgusega ja küllastust helitugevusega. Ta väitis isegi, et värve nähes kuulis ta muusikat – seda nähtust nimetatakse sünesteesiaks.
"Kunstis pole kohustuslikku, sest kunst on tasuta."
Kazimir Severinovitš Malevitš (23. veebruar 1879 – 15. mai 1935) oli vene avangardist ja kunstiteoreetik, kelle teedrajav töö ja kirjutis avaldasid sügavat mõju mitteobjektiivse ehk abstraktse kunsti arengule 20. sajandil.
Malevitš oli suprematismi kunstilise ja filosoofilise koolkonna rajaja ning tema ideed kunsti vormide ja tähenduse kohta moodustasid lõpuks mitteobjektiivse ehk abstraktse kunsti teoreetilised alused. Malevitš töötas erinevates stiilides, kuid tema olulisemad ja kuulsamad teosed keskendusid puhaste geomeetriliste vormide (ruudud, kolmnurgad ja ringid) ning nende omavaheliste ja pildilise ruumi suhete uurimisele. Tänu oma kontaktidele läänes suutis Malevitš oma maalikunsti puudutavaid ideid edasi anda kaaskunstnikele Euroopas ja Ameerika Ühendriikides, mõjutades seega põhjalikult kaasaegse kunsti arengut.
